72. Jõulud

Jõulud kestavad toomapäevast (21.detsember)  kolmekuningapäevani (6. jaanuar). Need on eesti rahvakalendris kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad.   Jõuluaja tähtpäevad on: toomapäev (21. detsember), jõululaupäev (24. detsember), 1. jõulupüha (25. detsember), 2. jõulupüha (26. detsember), vana-aasta (31. detsember), uusaasta (1. jaanuar) ja kolmekuningapäev (6. jaanuar).

1. Loe koos õpetajaga

Jõululaupäevaks lõpetati elamukorrastus ja välistööd, tehti õlu ja vorstid, küpsetati

seapea ja leivad (ka suur jõululeib, mis kogu jõuluaja laual seisis). Lakke riputati

õlgedest kräss või näärikroon*, tarre toodi jõuluõled ja lõikusaja esimene

(või viimane) viljavihk.

Jõuluõlgedel mängiti jõulumänge, mõistatati, aeti juttu. Selle järgi, kui palju õlgi

lakkeviskamisel partele üles jäi, ennustati järgmise aasta viljasaaki. Jõuluõhtul

kirikust koju sõites püüti teistest ette jõuda ning kodus liigutati tööriistu, et talutöö

suvel edeneks.

Jõuluööl söödi mitu korda, et toitu jätkuks, ööseks jäeti toit lauale (hingedele).

Aknad kaeti kinni, et tuli ei kahjustaks oraseid, ustele tehti riste, laudas anti

loomadele leiba.

Külaskäimine algas esimesel jõulupühal.

*KRÄSS
Kärbsekiik, laevurr, äitsmepall. Kartulisse või naerisse kiirjalt pistetud kõrtest või lilleõitest kerekujuline rippkaunistus. Riputati jõuludeks, pulmadeks või simmaniks tarelakke ning jäi sinna pikaks ajaks.
NÄÄRIKROON
Jõulukroon, pulmakroon, äll. Õlekõrre-, pilliroo- või putkejuppidest kokkuseatud rippkaunistus, mille ilustamiseks kasutati ratta- või tähekujuliseks lõigatud paberi- või riidetükke, tühjakspuhutud mune, ka suletutte, helmeid või linte. Lääne - Eestis valmistati jõuludeks, harvemini pulmadeks enamasti kaheksanurkadena paigutatud ning omavahel sobitatud kujunditest kroonid, mis riputati nööriga tarelakke söögilaua kohale.